Juba pühapäeva hommikul (08.09.2013) suundusime Kei ja Aedaga Narva suunas, ette oli võetud käik SK eksamile ning ühtlasi ka mänguasja toomise võistlusele. Meie esimest korda võitja klassis, kohtunikuks Sveta. Olin arvestanud, et lähme trenni tegema ning seoses sellega oli mul meeleolu super. Mitch oli tubli. Oli asju, mida ta oleks võinud teha paremini, kuid arvestades häiritud olukorda ning üsna kõrge muruga võistlusplatsi jäin temaga rahule. Ta üllatas mind positiivselt metallhantli ja ruuduga. Olin 101% kindel, et ruutu ta ei lähe võõras kohas isegi mitte otsima, kuid ta siiski läks. Samuti oli metallhantliga. Oli näha, et ta ei taha seda tuua. Koer jooksis hantlile järgi, jäi seisma ja mõtlema ning korduskäsu peale sai aru, et tuleks ikkagi hantel mulle tuua ning vut-vut õnnetult ta seda ka tegi. Rahule jäin ka meie põhimurega, milleks on platsil käitumine ning ka sellega saime hakkama. Suutsin hoida koera kontrolli all nii, et ta ei läheks platsile jalutama. Võibolla kontrollisin teda pisut üle ja kiitmisega ei olnud helde, kuid peale püsivust märkasin, et täna teda kiita ei tohi. Eesmärk oli teha kõik võtted ühe jutiga ära ning pärast premeerida :) See õnnestus.
No comments:
Post a Comment