03.06.2012 Veetsime toreda nädalavahetuse Võrus. Pühapäeval oli ilus ilm ning otsustasime minna jalutama Meenikunno rabasse, mis asub Võru linnast umbes 40 km kaugusel. Eelmine aasta oli raba palju korralikum kui nüüd. Laudtee on ära lagunenud ja mõnest kohast on teerada üldse üles võetud, kuid sellegi poolest oli vahva. Mitch jooksis, ajas putukaid taga ning nautis raba võlusid.
10.06.2012 toimus Tallinnas TAKO hallis Tunnelite Karikasarja III etapp, kohtunikuks Aleksander Andre. Hommikul kohale jõudes ja algajate rada nähes mõtlesin, miks ma siin olen... Kuid siis meenus, et tulime kohale lõbutsema. Tunnelite võistlused on alati koera jaoks ülitoredad ja nauditavad. Kuid kas ka omanikule? Rajad olid keerulised, lõksudega, kuid põnevad. Nende meeldejätmine oli üpris keerukas ning enne starti oli rada meelest läinud ning see teebki omaniku jaoks raja raskeks.
Tegutsesin samamoodi nagu eile Tubli suvekarikal, st kiusasin koera enne starti ja tekitasin talle meeletu mängutuju. Jooksime mõlemad rajad väga tublilt ning kokkuvõttes saime algajate klassis maksidest (24 osalejat) 2. koha. Mitch oli tubli :)
Juba mõnda aega pole me agility ametlikel võistlustel käinud. Kuna Mitch hakkas lollitama ja auringe tegema, otsustasin teha pausi. Trennis oleme endiselt korralikult käinud ja tööd teinud. Seega oli aeg proovida, mis saab võistlusolukorras ja selleks ideaalne võimalus oli osaleda karikasarjal.
09.06.2012 toimus Tallinnas Koertekool TUBLI agility suvekarika II etapp, kohtunikuks Svetlana Zolotnikova.
Proovisin seekord teistmoodi. Varem olen ma enne rajale minekut koera rahustanud ja kontakti võtnud, kuid seekord proovisin Mitchi võimalikult palju üles kütta. Nii ma siis mängisin sikutamist, keerutasin, tagurdasin, tegime ringi saatmist, kiusasin ja ärritasin koera. Kui start käte jõudis lippasime mängutujus kohale ja hakkasime jooskma. Minu üllatuseks oli Mitchil väga hea meeleolu, ta jooksis ja oli kontaktne.
Esimene oli puhas rada. Teine 10 kp, vana Mitch hakkas jälle tegutsema ning tähelepanuvõime langes.
31.05.2012 toimus Tallinnas koertekool TUBLI korraldusel slaalomivõistlus. Vat sellisel võistlusel ei olnud me Mitchiga varem osalenud. Kuigi tal on slaalom selge ja juba üsna normaalse kiirusega, ei teadnud ma kuidas ta võistlustel võib käituda. Arvastin, et ta suurest erutusest mitmeid kordi järjest slaalomit joostes "keeb üle" ja tuleb pulkade vahelt välja. Kuid ei, ta üllatas mind. Kolmest katsest kaks olid puhtad ja üks 5 kp. Väga kift üritus oli ning meie eesmärk on oma slaalomit kiiremaks võluda :)
1. mail 2012 korraldas koertekool Tubli lõbusa kevadise agility võistluse :) Kui meie võistluse ajaks kohale jõudsime, oli meil juba pikk päev seljataga, nimelt käisime me Keilas Ipsoni mäkkejooksul ja krossijooksul.
Mäkkejooksul ajaga 10.57 sekundit saime me 4. koha keskmist kasvu koertest. Krossijooks aga oli võimas. Alguses oli plaan, et mina jooksen Mitchiga krossi, kuid viimasel hetkel otsustasime ümber ja Rene tahtis ise proovida. Mõlgutasin ise vaikselt mõtteid, et ei tea kas Mitch jookseb Renega korralikult või kiusab teda terve tee... Kuid start oli juba paljulubav, tundus, et Mitchi arust oli tegu suure võistlusega. Nimelt nad startisid lõpupoole ja Mitchi hing ei lubanud olla teistest koertest taga. Seega toimus jooks nii, et Mitch lidus täie kiirusega ainult otse, sirge siht silme ees teistest koertest mööda saada ja olla esimene. Rene püüdis samakiiresti järgi liduda ja nii nad veorihmaga kimasid. Neil läks super hästi, läbisid 3 km ajaga 11.15. Otseloomulikult 1 koht. Olin mõlema üle väga uhke ning eelkõige just sellepärast, et neil koostöö sujus :)
Väsinuna halli jõudes, algas meie päeva teine pool. Koertekool TUBLI korraldas väikse stressivaba agility võistluse. Tegu oli põhimõttelisel tunnelitega kuid lisandusid väiksed muudatused. Väike lõbus kevadine üritus. Meie kevad algas tegusalt ja toredalt :)
22. aprillil 2012. toimusid TAKO agilityhallis agility võistlused, kohtunikuks Harri Huittinen.Endalegi üllatuseks läks meil täitsa hästi - 15 kp ja 3. koht ning 3,54 kp ja 2. koht.
28. aprillil 2012 toimusid Tartus agility võistlused, korraldajaks SÄDE, kohtunik Anne Tammiksalu. See oli Mitchi esimene võistlus, mis toimus õues. Keskkond oli raske - uued koerad, grupp koolilapsi ekskursioonil, raudtee rongidega, hobuste aedik läheduses ja oranž võrkaed platsi piirdeks. Ühesõnaga kõik, mida on vaja tähelepanu eemale tõmbamiseks. Võistlustel ei läinud hästi, Mitch tegi auringi kohtuniku juurde ja tal puudus keskendumisvõime. Kuid häirivate faktoritega jooksud saime siiski kuidagi joostud ja kasuks tuli ikka. Kogemus omaette :)
Agilityga alustasime 2010 aasta septembris, mil läksime Anne Tammiksalu juurde trenni. Agilityst rääkis meile kasvataja Tiia, kes lootis ka Mitchi edasipidi agility platsil näha. Juba esimestes trennides märkasin, et Mitch naudib tunneleid, hüppeid ja poome. Teda ei kohutanud mittemiski. Vastupidi, ta oli meie grupis tubli õpilane, kes maiuse eest oli nõus tutvuma erinevate takistustega. Mida aeg edasi, seda enam hakkasin tundma, et me ei arene edasi. Käes oli juba kevad ja meie tegime ikka õige slaalomi asemel õppeslaalomiga otse jooksmist, eraldi poomi ja tunneleid. Haruharva jooksime lihtsaid radasid. Samal ajal käisin Sveta juurde SK trenni ning nägin, mida tema algajad koerad agilitys teevad. Otsustasin, et tuleb midagi muuta ning tulin üle Sveta agility trennidesse. Kohe pandi mind erinevadi radasid jooksma, mis olid minu jaoks keerulised. Mind polnud ju keegi õpetanud koera õigesti juhtima, ammugi ei saanud rääkida pika raja jooksmisest. Lona ja Mitch ei osanud enam mitte midagi, eraldi õpitud taksitustest polnud mitte midagi kasu. Kuid Sveta abiga aidati mind järjele ning ajapikku hakkasin ka mina koera paremini juhtima. Samuti Mitch õppis radasid jooksma, õiget slaalomit tegema ning meie koostöö hakkas paremini sujuma. Ka praegu on meil probleeme, näiteks Mitch kaotab joostes kõvasti kiirust kuna ta haugub ning keskendumisvõime pole alati paigas. Kuid tänaseks oleme jõudnud AG1 klassi ning oleme algusega võrreldes kõvasti edasi arenenud ja seda kõike tänu meie imelisele treenerile- Svetale :)
9.juunil 2012 toimus Tallinnas SK võistlus (korraldajaks TAKO, kohtunikuks Anu Oks). Ka meie osalesime sellel võistlusel ning tulemuseks SK alg klassis III järk 127 punktiga. See oli meie teine ametlik võistlus ja otse loomulikult Mitch saab aru, et ah see on jälle see koht, kus maiust ei anta. Nii kui me stardijoone ületasime ja olime võistlusplatsil sees oli koer täiesti kontaktitu. Mitch vaatas ükskõik kuhu mujale, välja arvatud mulle otsa. Linnukesed, muru, kohtunike telk jne olid ju ometi nii huvitavad. Kõrvalkõnnid olid jubedad, lamama minekul kivistumine on ka meie uus kiiks ja püsimisel muru söömist tuleb ka vältida. Edaspidi tuleks ilma maiuse ja segavate faktoritega lihtsalt rohkem trenni teha ning loodetavasti mingil hetkel hakkab meil ka paremini minema :)
Tänaseks oleme Mitchiga sõnakuulelikkuses jõudnud SK ALG klassi, kus proovime nüüd järjest paremaks saada. Eelmisel suvel ja sügisel osalesime aktiivselt mitteametlikel võistlustel ning kevadeks jõudis kätte aeg, mil otsustasin osaleda esimesel ametlikul võistlusel.
Pilte meie mitteametlikest võistlustest:
Meie esimeseks ametlikuks võistluseks oli Võru SK võistlus, korraldajaks Kagu-Eesti KK (kohtunik Taimi Leib). Esimest korda SK ALG klassis saavutasime II järgu.
Kutsikakoolis käisime me Tallinna lauluväljakul Brit-Hell Ruusi juures. Peale seda otsustasin tõsisemalt sõnakuulelikkusega tegelema hakata ja olin kindel, et selleks tuleb pöörduda just Svetlana Zolotnikova poole. Teades, et Sveta on parim ja tema koerad teevad tõsist tööd, oli ka alguses Sveta treeninggruppidesse pääsemine keeruline. Just sel hetkel kui mina pilgu ta kodulehele heitsin, oli igal pool kiri GRUPP TÄIS. Seega esmalt tabasin ma Sveta just Koeruse kodulehelt. Esimese aasta käisime me Koeruse ruumides Sveta SK trennis ning alates 2011 aasta suvest treenime Koertekool Tubli radades.
Noorkoerte SK võistlus
(Mitchi täiesti esimene võistlus sõnakuulelikkuses)
Igal kevadel ja sügisel korraldab Kennel Speckled kutsikate kokkutulekut. Ka meie oleme kokkusaamistest aktiivselt osa võtnud ja Mitch on saanud oma õdede-vendade ja teiste sugulastega mängida. Sellel kevadel toimus kokkusaamine 27. mai 2012 Suurupi rannas. Mitch oli oma pesakonna ainus esindaja, kuid sellegi poolest oli tal väga tore. Leidis kohe endale mängukaaslasteks inglise springerspanjelid ja väikse welsh springerspanjeli Zorro.
