Eile osalesime Kelgukoerte Klubi Baltosport korraldatud Balto Kevadkarikal 2014, mis toimus Läänemaal Palivere alevikus.Võistlusele oli registreerunud umbes 70 inimest kolmest riigist - Eestist, Lätist ja Leedust. Toimus nii tõukeratta kui ka jalgratta vedu ning koerakross. Võistlus oli kaasahaarav ja vaatemänguline, eriti lahe oli vaadata kahe koera jalgrattaveo starti. Distants oli 3,5 km pikk ning kulges läbi mõnusa metsatee. Rada oli suurepäraselt märgistatud ning ei tekkinud kordagi küsimust, kuhu nüüd joosta. Raja esimene pool oli laugem, kuid vahetult enne finišit tuli võtta paar tõusu.
Meie Mitchiga kuulusime naiste koerakrossi (DCW) 17 osaleja hulka, kelle seas jooksime välja auväärse kolmanda koha ajaga 0:15:21. Seda ma kohe üldse ei osanud oodata, kuna tegelikult pole ma erilist sporti viimaste kuude jooksul just harrastanud ning minu füüsiline vorm enda arvates pole just eriti kiita. Läksin üritusele lihtsalt rada läbima, kuna olin kindel, et tegu on võistlejatega, kes oma igapäevaelus tegelevad spordiga ning tegelikkuses see ka nii oli. Minust kaks kiiremat naist, olid üks Läti naine ja eestlanna, kellele peale vaadates võis juba väita, et naised on jooksjad. Ei teagi, mis minul juhtus. Adrenaliin oli mul stardis korralik. Minu ainus hirm oli see, et jooksen kohe raja alguses kopsu kokku ja edasi üldse ei jaksa, kuid õnneks nii ei juhtunud. Alustasime suure hooga ning võib öelda, et suutsin tempot hoida peaaegu raja lõpuni, kuid usun, et pole kunagi 3,5 km nii kiiresti jooksnud. Muidu minu jooksmine on sörk, teen trenni aeglaselt ja hea enesetundega, kuid seekord tuli ennast ületada. Kindlasti aitasid mind ka minu pikad jalad ning tubli koer. See on lausa uskumatu, kui väike, väle ja tubli Mitch joostes on. Ta teab, et tuleb joosta ainult otse, kiiresti ja jõuvarusid hoida. Kui muidu tänaval, ei suuda ta teistest koertest kuidagi mööduda, nii et ei toimuks mingit sõnavahetust, siis jooksurajal on teistmoodi. Koer jookseb sirge siht silme ees otse ja nii ka teistest koertest möödudes. Mu väike vapper Mitch. Samuti oli väga naljakas autasustamisel seista kahe naise kõrval, kellel olid tõesti veokoerad ning mina tubli väikse spanjelipoisiga. Naljakas.
Igatahes väga tore üritus. Sain motivatsiooni, et hakata suvel ennast veel paremasse vormi viima, et ei tuleks olukorda, kust tuleb jooksurajale minna ilma treenimata. Usun, et minust sellel korral kahe kiirema naise rajal kinnipüüdmine ei oleks olnud ületamatu ülesanne, kui oleksin enne natuke rohkem trenni teinud.
Balto Kevadkarikas 2014 ametlikud tulemused:
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1ScSMJnXsHXtBtVeMAygc1p8f4KonPN3Y4ONsyPEf5gw/edit?pli=1#gid=1103984072
