27.06.2012

Eile osalesime Tubli korraldatud mitteametlikult SK võistlusel, kus saime kolmanda koha (I järk 183,5 punktiga). Mitch oli tubli. Alguses oli ta ikka hajevil, mis on meie põhimureks, kuid üsna pea suutis ta ennast kokku võtta ja teine võte ( ilma rihmata kõrvalkõnd) oli meil juba täitsa kena. Meie viimaste kordade kiiks, kivistumine, oli kadunud. Kuid minu üllatuseks, otsustas koer seekord seisma jäämisel liikumise pealt kaasa jalutada. Püsilamamine oli uhke, kuna metsas täpselt sellel ajal paugutati, siis Mitch ei kartnudki, vaid lamas vapralt lõpuni. Selle üle oli mul siiralt hea meel :) Tõket tuleb õppida kaugemale hüppama, kuid kokkuvõttes võistluse üldpilt oli ilus.

Ilusaid pilte

Seiklus jaanipäeval

Täna, vihmasel jaanipäeval, otsustasime Rene ja Mitchiga jalutama minna. Ilm oli ülikehv, pidevalt sadas vihma, kuid see meid ei hirmutanud. Läksime rõõmsalt Haanjasse suusaradadele jalutama. Rajad olid väga porised ja vajuvad, kuid Mitchile meeldis. Üldse oli naljakas jalutada suvel metsaradadel, kus talvel saab suusatada ja kõik tundub teistmoodi. Kõik oli okei, hetkeni, mil kuulsime raja kõrvalt metsa äärest Mitchi heledahäälelisi haugatusi. Sellele järgnes vaikus ja hirm. Meie Mitch oli kadunud... Esimeste kutsete peale koera kohale ei tulnud ja ümbruskonnas oli hiirvaikus, ainult vihmakrõbin. Minu esimene mõte oli, et koer on metsas olevasse lõksu kukkunud ja ei saa sealt välja või jooksis mingile loomale järgi. Rene mõtles karust, kes võis koerale midagi halba teha. Otsustasime, et mina jään samasse kohta seisma, kust koer jooksu pani ning Rene läheb metsas kiljatuste kohast jalutades asja uurima. Nii tegimegi, kuid Rene ei näinud metsas midagi ning isegi temal tekkis näkku murelik ilme. Niisiis hõikasime, kutsusime ja ootasime... Ühel hetkel, tuli Mitch väga vinge jooksuga - milline kergenuds, meie kallis Mitch oli tagasi. Ajaliselt ei olnud ta üldse kaua kadunud, kuid ehmatav oli ikkagi, kuna tavaliselt on ta metsas jalutades üsna memmekas ja tuleb kutsudes ilusti tagasi. Ilmselt ta kohtus täna siiski elus esimest korda mingi metsloomaga ja võis alguses ära ehmuda ja haukuda ning siis järgi kimada. Ei tea, tore oleks kui koer oskaks rääkida ja ütleks, keda ta nägi. Õnneks lõppes meie jalutuskäik hästi ja nüüd naudime tubast jaaniõhtut :)

 

 

  

  

 

 

 

Jalutuskäik Vääna rannas 22.06.2012

Slaalomivõistlus

21.06.2012 toimus igakuine koertekool TUBLI poolt korraldatud slaalomivõistlus. Ka sellel korral otsustasime me aktiivselt osaleda. Tulemused olid samad, mis eelmine kord - kaks puhast sooritust ja üks viiekas. Ei teagi täpselt, kuidas Mitch slaalomi lõpus pulkade vahelt korraks väljas käis, kuid slaalomist väljus ta õigesti. Kiirust oli vist sutsu juurde tulnud, kui eelmine kord, kuid arenguruumi on veel kõvasti :) Kokkuvõttes jäime viiendale kohale (kokku oli maksisid kuus).

Veetsime jälle ühe toreda nädalavahetuse Võrumaal. Saunatasime, grillisime ja nautisime lihtsalt ilusat ilma. Mitch sai joosta, ujuda ja tegeleda koera asjadega. Laupäeval käisime ka Vastselinas Maarahva laadal, kus ka Mitch aktiivselt juba mitmendat aastat osaleb. Alguses autost väljudes oli Mitch äksi täis, käitus nagu arvaks, et lähme koertenäitusele. Kuid mõne hetke pärast peale rahunemist märkas ta, et midagi on teistmoodi. Teised koerad puudusid ning laat ei näinud just koertenäituse moodi välja. Hiljem kohtasime ka teisi laadakutsusid, kellest suutsime rahulikult mööduda. Ostsime maasikaid, jõime kalja ja nautisime laadamelu. Kuna ilm oli palav, siis Mitch nautis laadal jões ujumist ning tegi tutvust tibudega.

Pitch&Go võistlus

Käisime täna Pitch&Go võistlusel. Algselt ma ei kujutanud ette, et kui raske saab ikka õigesse kohta mänguasja viskamine olla, kuid täna sain ma sellest täielikult aru. Ilmselgelt tuli välja tõsiasi, et Lona ei oska visata. Mäletan, et keskkooli ajal pallivise oli minu nõrgim koht, kuna ma ei osanud kaugusse visata. Niisiis täna proovisin täpsusviset - 30 ala ringi. Mõni vise läks täppi, kuid enamus ikka mööda. Mitch tõi mänguasja üsna tublilt, paar korda kukkus tal see küll poolel teel maha, kuid üldiselt esimese korra kohta täitsa hästi. Kokkuvõttes jäime kuuendale kohale, kuid tulevikus proovime paremini. Mitch peab õppima kiiresti mänguasja tooma ja Lona viskama. Üritus oli tõeliselt vahva :)

03.06.2012
Veetsime toreda nädalavahetuse Võrus. Pühapäeval oli ilus ilm ning otsustasime minna jalutama Meenikunno rabasse, mis asub Võru linnast umbes 40 km kaugusel. Eelmine aasta oli raba palju korralikum kui nüüd. Laudtee on ära lagunenud ja mõnest kohast on teerada üldse üles võetud, kuid sellegi poolest oli vahva. Mitch jooksis, ajas putukaid taga ning nautis raba võlusid.

Tunnelid

III etapp

10.06.2012 toimus Tallinnas TAKO hallis Tunnelite Karikasarja III etapp, kohtunikuks Aleksander Andre. Hommikul kohale jõudes ja algajate rada nähes mõtlesin, miks ma siin olen... Kuid siis meenus, et tulime kohale lõbutsema. Tunnelite võistlused on alati koera jaoks ülitoredad ja nauditavad. Kuid kas ka omanikule? Rajad olid keerulised, lõksudega, kuid põnevad. Nende meeldejätmine oli üpris keerukas ning enne starti oli rada meelest läinud ning see teebki omaniku jaoks raja raskeks. 

Tegutsesin samamoodi nagu eile Tubli suvekarikal, st kiusasin koera enne starti ja tekitasin talle meeletu mängutuju. Jooksime mõlemad rajad väga tublilt ning kokkuvõttes saime algajate klassis maksidest (24 osalejat) 2. koha. Mitch oli tubli :)

TUBLI suvekarikas

II etapp

Juba mõnda aega pole me agility ametlikel võistlustel käinud. Kuna Mitch hakkas lollitama ja auringe tegema, otsustasin teha pausi. Trennis oleme endiselt korralikult käinud ja tööd teinud. Seega oli aeg proovida, mis saab võistlusolukorras ja selleks ideaalne võimalus oli osaleda karikasarjal. 

09.06.2012 toimus Tallinnas Koertekool TUBLI agility suvekarika II etapp, kohtunikuks Svetlana Zolotnikova.

Proovisin seekord teistmoodi. Varem olen ma enne rajale minekut koera rahustanud ja kontakti võtnud, kuid seekord proovisin Mitchi võimalikult palju üles kütta. Nii ma siis mängisin sikutamist, keerutasin, tagurdasin, tegime ringi saatmist, kiusasin ja ärritasin koera. Kui start käte jõudis lippasime mängutujus kohale ja hakkasime jooskma. Minu üllatuseks oli Mitchil väga hea meeleolu, ta jooksis ja oli kontaktne. 

Esimene oli puhas rada. Teine 10 kp, vana Mitch hakkas jälle tegutsema ning tähelepanuvõime langes.

Kuid kokkuvõtlikult saime A1 klassis 1. koha.