02.11.2014 Ipsoni mäkke-ja krossijooks

Tänasel sompus ja vihmasel pühapäeval testisime täiskasvanud ja heas spordivormis Mitchi mäkkejooksu kiirust Ipsoni korraldatud jooksul. Pärast soojendust mäkke läbisid Rene ja Mitch ka 3 km krossijooksu ringi.

Sellel sügisel tulemused järgnevad:

Mäkkejooksu keskmiste koerte II koht, ajaga 11,89.

Meeste arvestuse 3 km jooks III koht, ajaga 10 minutit ja 37 sekundit.

Tublid mehed mul!

Mäkkejooks

Krossijooks

Tublid mehed :)

Tako SK karika VI etapp 25.10.2014

25.oktoober 2014 otsustasime osaleda Tako viimasel SK karikasarja etapil.

Võistluskoht: Tako hall, Maardus

Kohtunik: Vladislava Akimova, Läti

Kohtuniku stažöör: Karin Lassmann, Eesti

Liikumisjuht: Anne Tammiksalu

Tulemus: 175,5 punkti. Kahjuks ka sellel korral järguta. Kuid vaatamata sellele jäin koeraga sellel korral rahule. Kuna oleme endiselt äärmiselt ebastabiilsed, siis ka sellel korral õnnestusid meil need võtted, mis tavaliselt hästi välja ei tule ning kindlamad võtted vedasid sellel korral alt. Nimelt vauuu koer läks ruutu ja tegi suunatud toomist ja ohohhoo Mitchi lemmik element pulgad vedasid meid alt. Samuti istumine on nagu aamen kirikus - trennis koer istub alati ja veel palju pikemat aega ning nii kui me lähme  võistlema otsustab ta lamada.

Jätkame trenne ja ehk saame paremaks :)

Balto Sügiskross 2014

04-05.10.2014

Kevadel, kui jooksime Mitchiga kelgukoerte klubi Baltosport kevadkrossil, otsustasime et võimalusel osaleme veelkord. Seda Rene ja Mitch sellel nädalavahetusel ka tegid. Ürituse Balto sügiskross raames osalesid koertekrossil, mis toimus ka sellel korral Palivere metsaradadel. Esimest korda kahepäevase üritusena, mil mõlemal päeval läbiti  4 km ja 250 meetri pikkune rada, loogeldes imeilusate kollaste, punaste ja roheliste lehtedega sügispuude vahelt mäest ülesse ja alla. Kokkuvõttes kahe päeva raja läbimise aeg summeeriti.

Esimesel päeval jooksid Rene ja väike Mitch, kes oli üritusel ainus väikest kasvu teistlaadne tõug, raja ajaga 17 minutit ja 03 sekundit, teisel päeval natuke kiiremini 16 minuti ja 51 sekundiga. Väga tublid, arvestades seda, et nad on siiski nn "pühapäevasportlased" :) Konkurendid olid kohale tulnud Poolast, Venemaalt, Lätist ja Leedust ning juba varakult mehi jälgides oli näha, et tegu on isikutega, kes igapäevaselt tegelevad spordiga/jooksuga. Kahe päeva koondtulemusena saavutasid nad meeste arvestuses auväärse kümnenda koha (kahjuks esikolmikusse ei kuulunud sellel korral eestlased), mis on minu arvates suurepärane tulemus. Tõeliselt tore üritus, suurepärase korralduse ja sõbraliku meeskonnaga.

Agility Pärnumaal Uulus

Tänase pühapäeva veetsime Pärnumaal Uulu kooli staadionil, kus jooksime neli vahvat rada (ühe hüpeka ja kolm agilityrada). Kohtunikuks oli Sveta. Mitch oli hoos, äksi täis haugats. Neljast rajast kahel õnnestus korjata 5 kp (üks kord tõrge tõkke ees ja teisel korral pulk), ühel rajal saada diskvall ning üks rada joosta koba peale puhtalt kolmandale kohale.

Rajad siis sellised:

SK ei edene

13. septembril proovisime käppa Võru karikasarja raames korraldatud SK võistlusel, kus meil endiselt asjad ei edenenud. Sellel korral õnnestus meil korjata natuke rohkem punkte kui eelmisel etapil, kuid ikkagi suhteliselt nulliring. Kohtunik oli Kaidi Juurik. Usun, et tekitasime kohtunikule piisavalt peavalu meie omapäraste võtete sooritamisega ning meie soorituste hindamine polnud kindlasti kergemate killast. Kuid vaatamata sellele ka "mustad lambad" said meeles peetud ja autasustatud, et nemadki rõõmsamalt koduteele asuks :)

Kas tõesti ikka minu armas lontkõrv?

Eelmisel pühapäeval veetsime toredalt Viljandis agilityradadel, mis pole meie võistluskarjääri jooksul olnud mitte kunagi nii edukas. Varasemalt oleme küll saanud üksikutelt radadelt tulemusi, kuid mitte kunagi varem pole meil õnnestunud ühel ja samal päeval joosta kolmel rajal auhinnalisele kohale ning soojendada ennast tublilt ka tunneliradadel. Mitchi vaadates tekkis korraks kohe tunne, et kas tegu on ikka minu lillenuusutajast hajameelse koeraga või on keegi ta lihtsalt välja vahetanud kontaktse koera vastu?

Ilus hommik algas tunnelitega, kus jooksime kaks huvitavat Marje koostatud rada. Tegelikult mu tubli koerapoiss esimesele tunnelirajale minnes oli ülekeenud hüsteerik ning otsustasin teha nn lendstardi, mis meil ei õnnestunud... Lendstart kujunes välja selliselt, et koer jooksis esimesest tunnelist mööda ja tegi ümber tunneli tiiru ning seejärel alustasime rada. Nii nagu ikka, kui algus kehv, ei tule ka edasisel rajal edukat käiku ning saime tunneli ja poomi kõrvutiasetsemise kohas diskvalli. Osaliselt küll minu süül, kuna saatsin koera tunnelisse ja tahtsin kohe edasi lipata, oskamata arvata, et ta võib tulla tunnelist välja ja panna kaks esikäpakest poomile. Siit moraal - tuleb iga liigutust kontrollida. Teine rada oli märksa edukam. Tegu oli huvitava rajaga, kus pandi proovile koerajuhi mälu. Nimelt oli kolmel korral vaja läbida üks ja seesama sirge tunnel ning võis väga kergelt ununeda, millisel ringil parasjagu ollakse ning lisaks stardi esimesest kolmemeetrisest tunnelist oli vaja koer saada kohe peaaegu kõrval asetsevasse tunnelisse, mis oli takistuseks number kaks. Esmapilgul vaadates arvasin, et ega ma tõenäoliselt Mitchi sinna teise tunnelisse õigesti juhitud ei saa, kuid siis tärkas minu peas tuluke. Otsustasin, et stardime ringi saatmisena ja see toimis. Jooksime raja puhtalt. Koondarvestuses viimasel tunnelietapil jäime viiendale kohale ning üldarvestuses kogu karikasarja raames jäime Dooraga sama punktide arvuga jagama 3-4 kohta.

Elu näitab, et peale lõbusaid võistluseid ei õnnestu tõsised toimingud. Nii olin ma meelestatud ka selle korral. Olin valmis, et õigetel A3 radadel (kohtunikuks Inga Järv) tuleb mul leppida stardis varastava ja ringi vahtiva koeraga. Kuid oh sa imet juba esimesest rajast alates oli Mitch kontaktne poiss ning minu ainus mõte oli KAUAKS? Kartsin, et minu stabiilne poiss väsib ja muutub tavaliseks Mitchiks, nii et ei julgenud isegi mitte eriti rõõmustada. Jooksime hüpperaja stabiilselt, agilityraja stabiilselt ja jätkasime ka veel kahel viimasel agilityrajal stabiilselt. Vau. Ma olin tõsises hämmingus, kuid väga väga rahul. Koer püsis kõik neli korda stardis imeilusti ja üleüldse oli Mitchi kohta erakordselt kontaktne, mis oli juhtunud? Müstika.

Esimest korda sain ma võistlustel tunda, mida tähendab joosta stabiilse koeraga ning juhtida rada täpselt nii nagu olin õppides planeerinud. Mulle meeldis see väga! Olen harjunud koerast üllatusmunaga, mil mitte kunagi ei saa ette mõelda, kuidas täpselt juhtida või kui kaugele jõuan mina liikuda, sest alati muutuvad meie jooksud sahmerdamiseks ja rahmeldamiseks ning tihti ka tohutuks päästmiseks. Sellel korral võin öelda, et me mitte ei võitnud I, II ja III koha karikaid ja auhindu, vaid minu jaoks palju suurem võit oli erakordselt tubli koer. Jah, sellel korral oli Mitch võibolla isegi natuke aeglasem kui tavaliselt, kuid vaatamata sellele proovisin ma teda võimalikult täpselt juhtida ning leian, et meil õnnestus koostöö suurepäraselt. Olen Mitchi üle väga uhke. Järelikult kui ta tahab, suudab ta käituda nii nagu mina olen soovinud.

Loodetavasti oli tegu ikka minu lontkõrvaga, mitte ära võlutud koeraga:) Sest tegelikult nii normaalse käitmise põhjus jääbki ebaselgeks.

 

Nädalavahetus täis agility maratoni

Sellel nädalavahetusel osalesime Tako korraldatud agility maratonil Luigel. Kahe päeval kokku jooksime kümme rada. Nendest kaks olid Eesti Meistrivõistluste rajad, kaks tavalist A3 rada ja kaks rahvusvahelist rada, kus oli kohtunik Mirja Lapanja (SI).

Lisaks osalesime mitteametlikul Open võistlusel (kohtunik meie Sveta) ja tunnelite karikasarja V etapil (kohtunik Elika Salonen).

Tulemustega hõisata pole, saime palju diskvalle ja lisaks tohutute ajavigadega 5 kp ja 0 kp jookse. Mitteametlikult tunnelitel kaks puhast rada ning Openil üks puhas rada ja teine diskvall.

Sellel korral väsitas agility nii mind kui ka koera ikka korralikult ära, täna õhtuks on mõlemal toss väljas :)

Mõned meie radadest siis siin:

Agility Veskimetsas

Tohutult kuumal pühapäeval osalesime Tallinnas Veskimetsas agility võistlustel. Jooksime neli rada, lõõskava 30 kraadise päikese käes. Kohtunik oli Pertti Siimes Soomest.

Sellel korral puhtaid radu joosta ei õnnestunud, kuid vaatamata sellele viiekaga saime hüpperajal I koha ning ühel agilityrajal viieka ja ajaveaga IV koha, lisaks veel kaks diskvalli. Hüpperajal oli Mitch tubli ja sõnakuulelik, kahju ainult, et viieka saime maha kukkunud pulga eest. Ülejäänud kolmeks rajaks suutis päike, tuul ja palavus koera peast täitsa soojaks muuta - stardis püsivus kadus, kontakt hajus ja eriti sõbraks sai kohtunik, keda oli kahel korral vaja uudistama minna. Kuum päev väsitas meid mõlemat korralikult ja eilse õhtu veetsime jalad seinapeal lebos telekat vaadates. 

Sõnakuulelikkus MMi võistkonna auks

02.08.2014 toimus mitteametlik SK võistlus, mille tulu läks MMi võistkonna toetuseks. Meie oma kasinate oskustega proovisime ka käppa, kuid sellel korral mitte just kõige paremini. Endiselt on meil põhimureks segavad faktorid ning koera trenni ja võistlusolukorra vahel vahet tegemine. Võtetest täitsa untsus on asendite vahetus, mida ta lihtsalt enam ei tee. Passib tülpinud näoga mulle otsa ja kivistub. Ruut on nii ja naa. Vahepeal tundus juba, et koer teab ja oskab ruutu, kuid seda mitte alati. Sellel korral jooksis ruutu ja läks ka lamama, kuid kaks käpakest ulatusid ruudust välja ja kohe jokk. Muidu üldiselt teised võtted harju keskmine - III järk, 202 punkti.

Agility Saaremaal Mustjalas

18-19.07.2014 olime Saaremaal. Otsustasime minna reedel peale tööpäeva lõppu kiirelt praamile ning sõita Saaremaale, et laupäeva hommikul oleks hea värske ilmega minna agilityt jooksma. Meie bangalo majake asus mere ääres Ninase puhkekülas, kus oli väga mõnus. Reede õhtul ja laupäeva hommikul sai koer mõnusalt mere ääres joosta, ujuda ja kajakaid taga ajada. Ka meil oli tore olemine. Laupäeva hommikul suundusime võistlema, mis leidis aset Mustjala kooli staadionil, kohtunikuks oli meie Sveta. Ilm ja tuju olid head, nii et veetsime ühe toreda päeva. Õhtul käisime veel Kuressaares ujumas, jalutamas ja söömas ning sõitsime õhtul hilise praamiga tagasi mandrile.

Võistlusrajad siis sellel korral sellised:

Juhuslikult õnnestus meil ühel AG rajal saada kolmas koht. Lisaks veel üks AG rada puhtalt joosta viiendale kohale ning kaks korda saada diskvall. HY raja diskvallist oli äärmiselt kahju, kuna see oli meie jaoks joostav rada ja tulemuse said väga vähesed maksikoerad, seega oleks olnud see meie võimalus. Kuid Mitch suutis viimasel kahel tõkkel pläkki teha, seega ei tulnud asjast midagi välja. Kuigi päeva esimene rada tundus esialgselt vaadates kohutav, siis mind ei kohutanud mitte miski ja olin kõigeks valmis ning tähelepaneliku koeraga oleks olnud neid radasid täitsa mõnus joosta.

Pilte võistluselt:

Agility Leedus

Juunikuu viimase nädalavahetuse veetsime Leedus Šiauliais, kus osalesime Akela agility korraldatud võistlusel. Kohtunikuks oli Anne Savioja Soomest ning 8 rada, mis me kahel päeval kokku jooksime olid kõik väga mõnusad. Meie jaoks oli see esimene kord, mil maksiklassis osaleb niivõrd palju koeri (kokku oli meid vist 33 koera). Eriti meeldis, et radasid alustati maksikoertest, mis tähendas meile, et päev kulgeb kiiremini. Kaheksast rajast kokku jooksime neli puhast rada, ühel korral saime 5 kp, 2xDSQ ja üks kord 10 kp + ajaviga. Kõik oli super, Mitch oli tubli ja olen väga rahul, et otsustasime sellise matka ette võtta. Kuna ka eelmisel aastal jäime Leedus käiguga väga rahule, siis kindlasti üritame ka järgmisel korral osaleda.