Juba pikemat aega oleme Mitchiga pidevalt SK võistlustel õnne proovinud. Küll on meil jäänud paar punkti I järgust puudu või oleme lootusetult põrunud, kuid täna siiski nibin nabin õnnestus. Saime oma viimase vajaliku I järgu AVA klassis ning edaspidi proovime õnne VÕI klassis.
Siia jõudmine pole olnud lihtne tee ning olen äärmiselt õnnelik, et olen üldse Mitchiga nii kaugele jõudnud :) Suureks abiks on olnud mulle meie Sveta ning ilma temata poleks ma kindlasti nii kaugel. Suur suur aitäh talle!
Täna võistlesime Tako suvekarika II etapil, kus oli kohtunikuks Kaja Koor. Ka täna ei olnud ma meie õnnestumises üldse kindel, kuid nagu öeldakse, et "iga ühel on oma prussakad peas", siis täna me saime oma komistuskividega paremini ja halvemini hakkama ning tulemuseks küll mitte tugev I järk, kuid siiski järk- 165,5 punkti ja 3 koht. Mitchiga jäin rahule, kuid on ka nurisemise kohti. Mida ta tegi tõeliselt hästi, oli lausa vapper koerake, oli püsilamamine. Nimelt tema kõrval lamav koer otsustas ennast maas püherdada ja oma kohalt lahkuda ning Mitch talus selle ära, lamas nagu sfinks. Kehv on meil jätkuvalt kõrvalkäik ja juurdetulemine peatusega, kuid eks me püüame sellega tegeleda ning ehk mingil hetkel saame ka need võtted jonksu.
.JPG)
No comments:
Post a Comment