Eile osalesime Tubli korraldatud mitteametlikult SK võistlusel, kus saime kolmanda koha (I järk 183,5 punktiga). Mitch oli tubli. Alguses oli ta ikka hajevil, mis on meie põhimureks, kuid üsna pea suutis ta ennast kokku võtta ja teine võte ( ilma rihmata kõrvalkõnd) oli meil juba täitsa kena. Meie viimaste kordade kiiks, kivistumine, oli kadunud. Kuid minu üllatuseks, otsustas koer seekord seisma jäämisel liikumise pealt kaasa jalutada. Püsilamamine oli uhke, kuna metsas täpselt sellel ajal paugutati, siis Mitch ei kartnudki, vaid lamas vapralt lõpuni. Selle üle oli mul siiralt hea meel :) Tõket tuleb õppida kaugemale hüppama, kuid kokkuvõttes võistluse üldpilt oli ilus.

No comments:
Post a Comment