Tako Open

22.02.2014 osalesime Mitchiga Tako korraldatud Open võistlusel, kus oli kohtunikuks Sveta. Rajad olid super, mulle väga meeldisid - sai joosta, kuid samas oli ka mõlemal rajal mingi nõks sees :) Meie esimene jooks oli väga ilus. Juhtisin koera Mitchile sobival viisil, teistest erinevalt, et vähedada tema kaari ja teha talle jooksmiseks tee võimalikult sirgeks. See töötas, koer oli kiire ja tubli ning jooksime puhta raja meie jaoks väga hea ajaga. Ka teine rada oli mõnus. Usun, et kui koer oleks stardis püsinud oleks läinud teistmoodi, aga kuna ta otsustas varastada, siis jõudis ta minust ette ja sai võtta tõkke, mida tema tahtis ja seega ka DSQ. Kuid vaatamata sellele võib ka teise jooksuga rahule jääda, kuna meie edasine rada kulges samuti kiirelt ja võimalikult pisikeste kaartega. Arvan, et olime tublid ja esimest korda õnnestus võistlustel proovida juhtida koera talle kõige mugavamal viisil ning loodan, et kui ma edaspidi samamoodi toimin, jookseb Mitch veel kiiremini.

Sünnipäev

Minu suurepärane Mitch sai täna 4 aastaseks :) Palju, palju õnne minu armas sõber! Sa oled parim! 

Mõnus uni

Ärkame?

Mmmm... kook

Kingitus, mis ma sain?

Ohooo...

Teed pilti? Ma siis poseerin

Metsas on vahva

Talvekarikas

25.01.2014 Tubli Agility Talvekarika II etapp

Eile jooksime talvekarika II etapil kaks rada, kus sel korral oli kohtunikuks Inga Liis. Rajad olid põnevad, koer kiire ja tubli. Esimene rada 5 kp, teine puhas.

Peale võistlus kõledas külmas hallis läksime kibekiirelt kringliks külmunud varbaid soojendama, otsustades jalutada kiire tiiru Hiiu rabas. Olin lubanud Karinile paar pilti Mitchi omanimelisest kaelarihmast, siis kasutasin võimalust, et koer on pügatud ja rihm karva seest nähtav ning tegime paar klõpsu. Siit siis mõned pildid.

Matk Jussi loodusrajal 12.01.2014

Tako SK 11.01.2014

2014. aasta esimene SK võistlus, korraldajaks TAKO ja kohtunikuks Anu Oks. Tulemus nii nagu võiski arvata, ei midagi üllatuslikku. Koer oli mõnusas tujus, saba käis nagu piits terve võistlus ning ka häälepaelad olid valla.

Jõulud

Jõulupäev oli meie peres üsna kiire. Juba hommikul varakult alustasime rändamist. Vaja oli jõuda vanaemadele külla, külastada surnuaedu, vahetada kingitusi jne. Õhtuks maandusime siiski rikkalikku õhtusöögi lauda ning olek muutus rahulikuks. Kõiges selles osales ka meie Mitch. Hilisõhtul käis ka päkapikk, kes tõi toredaid kingitusi. Ka Mitch oli varustatud mitme päkapiku poolt. Selleks, et kõhuke valutama ei hakkaks ning kõike toredat korraga kätte ei antaks, alustas tema päkapikk tegutsemist juba hommikul. Päev algas koerte piparkoogikestega, mis talle tõesti väga väga maitsesid ning õhtusöögiks oli talle vanavanemate isetehtud verivorst. Lisaks sai ta jõulumehelt imeilusa kaelarihma, pehme jõuluvanast mänguasja, närimisliha ja vanaema õmmeldud madratsi uueks pesaks. Usun, et meil kõigil oli tore jõulupäev :)

Täna hommikul ilusa päikesepaistelise ilmaga otsustasime jõulusööki natuke kõhus alla jalutada ning suundusime metsa. Tõesti, ei mäleta aastat mil oleks esimese jõulupüha hommik olnud niivõrd soe, lausa +6 kraadi sooja, täpselt nagu märtsikuus. Suuskade asemel oleks võinud Tallinnast kaasa võtta rullikad. Metsas jalutades ja hoovis grillides jäädvustasime ka mõned pildid, et oleks mõne aja möödudes huvitav vaadata ilma lumeta jõulupühade pilte.

Jõulud võivad alata!

Eile toimus Tubli agility talvekarika I etapp, peale mida saame meie selleks aastaks rahulikult verivorsti sööma minna ning mõnusalt Võrus mõned päevad puhata. Võistlus toimus Telliskivi tänaval agility hallis, kus oli kohtunikuks meie Sveta. Aasta viimane võistlus oli meie jaoks üllatav, kuna tulemusi välja hõigates avastasin, et olime saanud I koha. Teadsin, et Mitch vist jooksis esimese raja puhtalt ning teine rada oli hull päästmine, kuid tegelikult olin ma terve võistluse ajal ise üsna jutuhoos ning teiste sooritusi väga jälgida ei jõudnud ning seetõttu tulemus oligi üllatav. Koer käitus täpselt nagu võistlustel, enne starti oli halvas meeleolus ja ootas iga hetke, mil ainult saaks kuskilt varastada. Samuti käitus nagu poleks iial kontaktpindadel püsimisest midagi kuulnud. Need detailid unustada, siis üldiselt oli ta tubli: rajal kuulas sõna, pigem olin mina see susserdaja, kes rada unustas ja nii mõnegi tunneli juures mõtlema jäi, ohohoo mis küll järgmine oli :D Mitch oli tubli poiss ning usun, et ta on pisikese puhkuse välja teeninud, mil ta saab nautida tavalise koera elu - puhata, nuusutada, jalutada ja süüa :)